Lavassaare asub Pärnust 23 km kaugusel loode suunas. Lavassaare küla (Lawasser) on esimest korda mainitud 1624. aastal.
Tänane Lavassaare on alguse saanud 1919.aastal siinsele soomassiivile rajatud turbatööstusest.
Tänaseks on keset rabasid 31 m üle merepinna kerkivale soosaarele ehitatud mugavate korruselamutega heakorrastatud asula, mis on koduks ligikaudu 500 elanikule.
Lavassaares on lasteaed-algkool, rahvamaja, raamatukogu, perearst, side ja kauplus.
Lavassaare vaatamisväärsus on vanas asulas aadressil Ülejõe tn 1 asuv Eesti Muuseumraudtee. Muuseumil on rohkearvuline kitsarööpmelise veeremi ja muu raudteealase eksponaatide kogum. 1996.a. mittetulundusühinguna tegutseva eraõigusliku muuseumi asutajaliikmed olid Eesti Muinsuskaitse Selts, AS Tootsi Turvas ja Lavassaare Vallavalitsus, hiljem liitus Edelaraudtee. Peale eksponaatide vaatamise on külastajatel võimalik sõita muuseumraudteel.
Kitsarööpmeline raudtee kui tehnilise infrastruktuuri osa omas Eesti isesisvuse algaastail majanduse arengus olulist rolli.
Lavassaares asub I
kaitsekategooriasse kuuluva liigi kõre püsielupaik ja leiukoht ning
kivisisaliku püsielupaik ning väärtuslik maastik
– Lavassaare - Virussaare turbamaa .
Kärnkonni on Eestis kolm liiki. Lääne-Eesti saartel ja rannikualadel
elab Eesti väikseim kärnkonn – kõre (pikkus kuni 8 cm). Tal on seljal
kollane pikitriip. Kudemisaegne häälitsus on vali kõrin. 20. sajandi I
poolel oli kõre Eesti rannaniitudel ja -karjamaadel üsna tavaline,
sajandi II poolest on tema arvukus pidevalt vähenenud. Üksikud asurkonnad on säilinud vanades liivakarjäärides ning kalatiikides. Kõre arvukuse taastamiseks on aastast 1999 rajatud veesilmasid (sealhulgas Matsalu rahvusparki ja Kablisse) .
